Mida tähendab säästev keskkond

Aastaid on öeldud, et Lääne majandus ei ole enam ökoloogiline ega jätkusuutlik.

Planeedi pärand on ökosüsteemi ja energia kättesaadavuse seisukohast ammendunud .

Väike protsent elanikkonnast tarbib peaaegu kõiki ressursse, millest paljusid ei saa uuendada, kui mitte sadu aastaid. Nii on näiteks maagaas, nafta, mineraalid.

Isegi territooriumi intensiivne ärakasutamine nii tööstusharude, kariloomade kui ka põllumajanduse poolt jätab maa ära ja ammendab selle oluliste omadustega, mis võivad seda veelgi kauem tootlikumaks muuta.

Sõna „ säästev”, mida kohaldatakse riigi majanduse suhtes, on nõutud, et kõik looduslikud „kapitalid”, mida tarbitakse, asendataks ja et need oleksid saadud lihtsalt taastuvatest ja korduvkasutatavatest allikatest.

Jätkusuutlikkus on seega looduslike allikate teadlik ja lugupidav kasutamine, millega kaasneb vähese mõjuga kõrvaldamine ja arukas korduvkasutamine, samuti ökoloogilised valikud, mis lähevad kaugemale oma riigi piiratud piiridest, kuid mis laienevad ka planeedi elanikkonnale ja piirkondadele rohkem kaugem ja vähem produktiivne, kuid enam kasutamata.

Tegelikult ei kehti jätkusuutlikkus ainult piirkonnale või riigile, vaid kogu planeedile, kaasa arvatud territoriaalsed tegelikkused kaugel nendest, kes kasutavad majandust, millele see viitab.

Rootsi: jätkusuutlikkuse mudel

Rootsi on jätkusuutlikkuse mudel, sest suurt osa oma majandusest saab toetada nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest vaatenurgast.

Rootsi jätkusuutlikkuse projekt algas 1980ndatel aastatel ja tuleneb sügavast tööstuskriisist .

See, mida Rootsi on saavutanud, oli ära kasutada rasket hetke ja muuta see võimalikuks isiklikuks ja kollektiivseks kasuks.

Seega on Rootsi viiendal kohal EPI 2018 edetabelis, kus võetakse arvesse jätkusuutlikkuse indekseid :

> ressursside kasutamise tõhusus, nende ressursside kasutamine, mis on kergesti kättesaadavad, taastuvad ja kogused, mis võimaldavad nende loomulikku taastumist kindlaksmääratud aja jooksul. Rootsi Energiaagentuur seab keskpikad ja pikaajalised eesmärgid, jälgides seatud eesmärkide saavutamist;

> võrdsus : nii Rootsist kaugel asuvate elanike kui ka tulevaste põlvkondade jaoks;

> pikaajalised projektid : tuleviku vaatamine ja iga poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku žesti tagajärjed, keskendumata ainult praegusele olukorrale;

> jäätmetekke kontroll : biolagunevate või ringlussevõetavate materjalide kasutamine, samuti ka jäätmete loodusliku taaskasutamise aja ja tootmise, ringlussevõtu või kõrvaldamise tsükli tulemusel tekkinud tähelepanu.

Kõikidel nendel aastatel on Rootsi lisanud kasvatamise mõiste „jätkusuutlikkus” ja on laialt levinud haridusalane reaalsus .